https://www.hm.ee/sites/default/files/htmi_ja_terviseameti_soovitused_o…

Õppetöö toimub võimalikult tavapäraselt. Haridusasutuste töökorralduse eesmärgiks on vältida
asutuse täielikku distantsõppele viimist. Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis
õppetöö vormi muutmiseks. Töö korraldatakse vajadusel ümber eelkõige hoone, asutuse või
piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid.
Oluline on meeles pidada, et:
- haiguskahtluse korral ja lähikontaktsena tuleb püsida kodus;
- järgida tuleb head kätehügieeni;
- vähendada tuleb lähikontaktide hulka;
- soovitame kõigil nutitelefoni omanikel laadida alla telefonirakenduse HOIA.
Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult
kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele
distantsõpe ei sobi. Viiruseohu kasvamisel soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule
distantsõppele. Õpilased ja koolipere peavad olema informeeritud, kus ja kuidas on õppematerjalid
kättesaadavad ning millised on eduka soorituse kriteeriumid.
Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest.
Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele ja tugispetsialistidele kui ka
lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada telefonil
7350 750 (tööpäeviti kell 12-16).
Selleks, et vajadusel oleks võimalik operatiivselt lapsevanemaid teavitada või lähikontakte
tuvastada, on oluline hoida kontaktandmete nimekirjad ajakohased.
Riskide maandamisele mõeldes soovitame käsitleda järgnevaid teemasid:
- distantsõppe korraldamine, sh osalise distantsõppe korraldamine;
- õpetajate töökorralduse põhimõtted distantsõppel ja osalisel distantsõppel;
- riskirühma kuuluvate õpetajate ja õpilaste tegevuse ümberkorraldamise võimalused;
- ruumide kasutus ja inimeste hajutamise võimalused;
- külaliste hoonesse lubamine;
- ürituste korraldamine, ekskursioonid ja õppekäigud;

- isikukaitsevahendite varumine ja kasutamine;
- lapsevanemate regulaarne informeerimine;
- koroonajuhtumi või -juhtumite tuvastamine koolis.

Perearstide ja Terviseameti soovitused
Alltoodud soovitused kehtivad kõikide inimeste kohta sõltumata vanusest ja kaasuvatest
haigustest.
Lapse tervise eest vastutab lapsevanem, täiskasvanu vastutab oma tervise eest ise. Haridus- ja
lasteasutusse naasmiseks perearstikeskus tervistumise tõendeid ei väljasta, samuti ei tehta terveks
saamise kinnitamiseks SARS-CoV-2-teste. Haridusasutuses esitamiseks saab lapsele tõendi kirjutada
lapsevanem.
Haigena tuleb jääda koju
Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine
halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel
võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised
juhised.
Nohu ja köha
Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest
paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu.
Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada
perearstikeskusega.
Kroonilised haigused
Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt
koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab
vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise
haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata.
Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega
last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.
Eneseisolatsiooni nõuded
Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine.
Isolatsioonikohustuse kestus on määratud Vabariigi Valitsuse korraldustega.
Kui haigestunu ei ole nõus SARS-CoV-2 testi tegema, on eneseisolatsiooni kriteeriumid samad, mis
SARS-CoV-2-positiivsel inimesel.
Juhul, kui COVID-19 diagnoos leiab kinnitust, jäävad eneseisolatsiooni nii haigestunu kui tema
lähikontaktsed. Lähikontaktsed peavad jääma koju 14 päevaks ja seda loetakse alates lähikontakti
esimesest päevast. Lähikontaktsete väljaselgitamise korraldab Terviseamet, kaasates selleks kooli.
Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:
- elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
- on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri
kaugusel;
- on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on
tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
- on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla
ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.
Kui inimesel on SARS-CoV-2 test positiivne:
- Isolatsioon kestab tavaliselt 14 päeva.

- Isolatsiooni peavad jääma ka kõik haigestunuga koos elavad inimesed ja lähikontaktsed.
- Isolatsiooni lõpetamiseks peab viimasest palavikust olema möödunud vähemalt 72 tundi ja
muud ägedad haigussümptomid peavad olema taandunud. Isolatsiooni lõpetab arst, hinnates
patsiendi tervislikku seisundit. NB! Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei tehta.
Kui inimesel on SARS-CoV-2 test negatiivne, kuid esinevad haigussümptomid:
- Negatiivse SARS-CoV-2-testi tulemustega inimesed käituvad nii, nagu tavapärase
haigestumise korral.
- Kui enesetunne on piisavalt hea, et osaleda töö/kooli/lasteaia tegevustes, võib täiskasvanu
minna tööle ja laps lasteaeda või kooli.
- Pärast viirushaiguse põdemist võib esineda mõningal määral jääkköha või -nohu, mille
taandumist ei ole vaja tööle, kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda
enesetundest ja vajadusel perearstikeskusest saadud soovitustest.
Käitumisjuhis SARS-CoV-2- positiivse inimese lähikontaktsele:
- Eneseisolatsioon 14 päeva.
- Kui haigussümptomid puuduvad, siis testi ei tehta (v.a juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti).
- Kui haigussümptomeid ei teki, võib eneseisolatsiooni lõppedes naasta tavapärase
elukorralduse juurde.
- Kui haigussümptomid tekivad, tuleb ühendust võtta perearstikeskusega või helistada
perearsti nõuandetelefonil 1220.
- Kui tekivad sümptomid ja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, algab eneseisolatsiooni
päevade arvestus otsast peale.
Olulised tegevused, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides
Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral
pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase
haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju
või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks
sobivat ruumi.
Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask
paigaldatakse õigesti.
Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga
tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.
COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või
seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab
juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne,
mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti
regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab
välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.
Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab
korraldada distantsõpet.
Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel
tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.
COVID-19 klassis või õpperühmas
Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb
suunata kõik lähikontaktsed kaheks nädalaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele.
Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.
Oluline on teada, et COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimestega omakorda lähikontaktis olnud
inimestel suurenenud riski haigusesse nakatuda ei ole ning kontakti kontaktid isolatsiooni jääma ei
pea.
Koolijuhi õigused ja vastutus
Koolijuht peab otsuste tegemisel juhinduma õigusaktides sätestatud nõuetest ja pädevuse piiridest.
Otsused õppetöö muutmiseks peavad olema proportsionaalsed ja sobivad koolipere tervise kaitseks.
Kuna koolil on kohustus tagada kõigi koolis viibijate tervise ja turvalisuse kaitse, on põhjendatud
juhtudel võimalik suunata laps koju ravile või distantsõppele.
Otsus peab tuginema olukorra adekvaatsele hinnangule. Ära tuleb kuulata lapse ja vanema selgitused
ja seisukoht ning neid otsustamisel arvestada või põhjendada, miks neid arvesse ei võeta.
Otstarbekas on kaasata kooli tervishoiutöötaja, paluda vajadusel lapsevanemal konsulteerida
perearstiga jne. Koju saatmise otsust ei saa teha (klassi)õpetaja ainuisikuliselt. Lapse tervislikku
seisundit saab lõplikult siiski hinnata tervishoiutöötaja (kooliõde või perearst). Soovitame
haridusasutustel leppida kokku selge tegevuskäigu ning teavitada sellest nii koolitöötajaid, lapsi kui
lapsevanemaid.
Asutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja
Kui haridusasutuses on COVID-19 haigus, hindab Terviseamet olukorda ning kaalub tarvitusele
võetavaid meetmeid (sh asutuse sulgemise vajadust) lähtudes iga juhtumi eripärast, võttes muu
hulgas arvesse piirkonna epidemioloogilist olukorda. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist
distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab
tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast.
„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust
tuleneva ohu üle Terviseamet. Kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava
asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele
sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute
korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa
olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
Olulisemad ennetusmeetmed
Nakkushaiguste ennetamiseks on oluline hea kätehügieen eeskätt läbi korraliku kätepesu voolava vee
ja seebiga. Kaaluda võib käte desinfitseerimisvahendite paigaldamist klassidesse ja/või
liikumisteedele, kuid sealjuures tuleb veenduda, et tagatud oleks kemikaaliohutus – st vahendeid
kasutataks eesmärgipäraselt ja korrektselt. Samuti olla teadlik, et liigne käte desinfitseerimine võib
nahka kahjustada. Seetõttu on soovitatav paigaldada kätepesu- ja desinfitseerimiskohtadesse
kätekreemid. Lisaks kätehügieenile on oluline, et ruumides oleks hea ventilatsioon ning korraldatud
oleks regulaarne pindade märgpuhastus. Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimissoovitused leiab
siit: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#JUHENDID.
Vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja. Üldjuhul ei ole
lasteasutustes maski kandmine vajalik (v.a haiguskahtlusega ja nendega tegelevad isikud).
Juhendi maski kasutamiseks leiab siit:
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/….
Kontaktide vähendamine
Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada
kontakte inimeste vahel. Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse,
kaaluda rohkem õuesõppe ja ka osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes
vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena. Samuti
soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada
gruppide vahelisi kokkupuuteid.
Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde
eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel
kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi
mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.
Saabumine välismaalt
Tulles välisreisilt riskipiirkonnast, kus nakkuskordaja on kokkulepitud kordajast suurem
1. Tuleb jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni või
2. kohe pärast riskipiirkonnast saabumist pöörduda SARS-CoV-2 testimisele:
- kui testitulemus on negatiivne, tuleb õppijal jääda eneseisolatsiooni 7 päevaks;
- testi korratakse vähemalt 7 päeva pärast esimese testi tulemuse teada saamist;
- kui ka siis on SARS-CoV-2 testi tulemus negatiivne, võib naasta tavaellu;
- kui test on positiivne, tuleb lähtuda ülaltoodud eneseisolatsiooni nõuetest.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitused, 22.09.2020
Välisriikidest tulnud inimesed leiavad ajakohase info riikide nakkuskordajate ja liikumispiirangute
kohta Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouetekohtaeuroopast….
Inimesed, kelle lähikondlased on saabunud riskipiirkonnast, eneseisolatsiooni jääma ei pea.
Distantsõppe korraldamine
Distantsõpe on statsionaarse õppe üks vormidest. Distantsõppe korraldamiseks peab kool üle
vaatama kooli päevakava ning kodukorra, arvestades seaduses sätestatud põhimõtteid (õppetund,
järjestikused tunnid, õppekava täitmine). Distantsõppe korraldus ei tohi olulisel määral muuta
statsionaarse õppe põhimõtteid (nt seda, mis on õppetund).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning õppekavade regulatsioonide kohaselt on tegemist
juhendatud e-õppega ning õpet on lubatud korraldada ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues,
looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning
virtuaalses õppekeskkonnas.
Oluline on see, et lapsed oleksid juhendatud ning kooli töötajaskond, lapsed ja vanemad saaksid
üheselt aru (on tehtud kokkulepped), kuidas on distantsõppe konkreetses koolis korraldatud.
Distantsõpe täpsemad korralduslikud alused lepitakse kokku kooliperega ning need kehtestab
koolijuht.
Kooli osalisele või täielikule distantsõppele viimise otsus peab olema põhjendatud.
Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele
ja tuge vajavatele õpilastele.
Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame kõigepealt suunata
distantsõppele vanemate klasside õpilased, et pakkuda noorematele võimalust võimalikult
hajutatuna kontaktõppes osaleda.
Õppetöö kavandamine kontakt- ja distantsõppe üheaegsel toimimisel on tavapärasest ajamahukam.
Oluline on mõelda, mida õpetada vahetult ning millega saab õpilane õpijuhiste toel iseseisvalt
hakkama. Õpilased peavad olema informeeritud, kus ja kuidas on õppematerjalid e-
õppekeskkondades kättesaadavad ning millised on eduka soorituse kriteeriumid.
Õpilase distantsõppele jäämine on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe lubamisel
tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasijõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge
õppimise toetamisel.
Distantsõppel tuleb arvestada pikemate tähtaegadega, sest kõigil ei ole võimalik igal ajal arvutit
kasutada. Distantsõppel on väga olulisel kohal võimalus saada vajadusel individuaalset nõustamist.
Ürituste korraldamine
Üritust kavandades peab mõtlema viiruse leviku riskide maandamisele ning pidada silmas nii
hügieenireeglite järgmise kui lähikontaktide vähendamise olulisust.
Kontaktide vähendamiseks soovitame asutustevahelised, piirkondlikud ja üleriigilised üritused
korraldada eelkõige virtuaalselt.
Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust .
Haridus- või noorteasutuse ruumide rentimine üritusteks, huviringidele vms on lubatud. Ruume tuleb
pärast kasutamist puhastada ja vajadusel tuulutada.
Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa.
Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral koostöös
Terviseametiga tuvastada lähikontaktsete ring.
Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.
Lasteaedade ja -hoidude töökorraldus
Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös
omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedades ja -hoidudes on haigete ja lähikontaktsete
käsitlus sarnane koolidele. Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus ülemiste
hingamisteede viirushaigusele sarnaste nähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada, v.a
juhul, kui lapsevanem kinnitab, et tegemist on kroonilise haiguse sümptomitega.
Hetketeadmiste kohaselt kulgeb lastel COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste
tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik. Lasteaedade sulgemisel on suur
mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse
leviku kasvades.
Noorsootööasutuste töökorraldus
Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate)
töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui
noorsootöö korraldajat vallas või linnas. Oluline on tagada noorsootöö teenuste järjepidevus ning
toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes
seda kõige enam vajavad.
Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu
haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks. Esmased abinõud on
hügieenireeglite järgimine ja hajutamine. Vajadusel korraldatakse töö ümber eelkõige hoone,
asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid
otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades selleks nutika
noorsootöö võimalusi. Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning
Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.
Gümnaasiumi riigieksamid
Kevadise eriolukorra tõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatused võimaldavad
tänavu sügisel soovijatel teha riigieksamite lisaeksameid.
Käesoleval õppeaastal ei ole õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise
tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on
eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient
gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata.
Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid
toimuvad plaanipäraselt.
Mobiilirakendus HOIA
Soovitame kõigil nutitelefoni omanikel laadida telefoni koroonarakendus “Hoia”, mis on üks täiendav
tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada ja viiruse levikut pidurdada. Äpp
hoiatab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem SARS-CoV-2 -positiivse proovi andnud
inimesele tema nakkusohtlikul ajal lähemal kui 2 meetrit kauem kui 15 minutit. Täpsemat infot leiab
veebilehelt www.hoia.me.